Vastne rebane: “Kujutage ette – terve päev aheldatult!”
Foto: Greete Romandi
Rae Gümnaasiumi esimene rebaste ristimine jääb oma lusti ja pöörasusega kauaks ajaks meelde. G1 õpilased jagavad muljeid.
Anni Mänd:
“Minul vedas, sest mul oli väga hooliv ja tore jumal. Peamised ülesanded, mida pidin täitma, oli erinevate asjade söömine ja sportlikud tegevused. Mulle meeldis väga see, kuidas vahetunnil häire laskmise ajal pidid kõik rebased pikali viskama ja karjuma: “Me armastame oma jumalaid!” Minu jumal andis mulle ülesandeks kirjutada tema kohta luuletus ja postitada see sotsiaalmeedias. Mulle väga meeldis seda teha, sest see pani mind proovile. Jumal oli minu vastu mõistev ega sundinud mind väga hulle asju tegema. Igal rebasel peaks olema oma jumalaga hea läbisaamine, muidu ei naudi ettevõtmist kumbki osapool.”
Merete Sild:
“Söögivahetunnil läks väga põnevaks: meie kooli olid vallutanud pööraste kostüümidega rebased, kes tegid TikToki videoid ning karjusid üle kooli “sigma,” “auh-auh,” või “Kelle jumal parim on?” Kõige selle ajal pidin ma kaasas kandma suurt käekotti, mille sees oli telliskivi kirjaga “Kivi kotti!”. Olin selle kivi kuuenda kandjana omamoodi traditsiooni jätkaja: seda telliskivi on rebaste ristimisel kasutatud aastast 2014 ning kõigi selle kandjate nimed on ka kivile kirjutatud.”
Victoria Liivoja:
“Kõige pöörasem hetk oli, kui mind ja mu sõpra pandi käeraudadesse kokku. Kujutage ette – terve päev aheldatult! Me ei suutnud midagi korralikult teha, kuid see tekitas nii palju naljakaid hetki, et unustasime ajutiselt ebamugavuse. Kõik oli naljakas ja samas kohutav – täpselt selline, nagu rebasepäevadel olema peabki.”
Karita Nurmsalu:
“Esimesel päeval olid enne esimest tundi võimlemine ja hommikujooks, kus jumalad näitasid oma parimaid puusanõkse ning energiat, mis jätkus ülejäänud kaks päeva. Päeva jätkudes anti mulle ülesandeks teha kolm prääksuga kükki iga kord, kui pai sain. Esimese päeva lõpuks olid jumalad valmistanud meile olümpia teatejooksu, kus tuli kaaslase õhupall katki teha ning ühe koha peal pulgaga keerutada. Olümpia lõppes tugeva vihmaga ning jätkus teise päeva lõpus, kui pidime veeämbrist oma kätte saama õuna oma hammastega ning sõbra suust porgandi ära sööma.”
Süve Rahnel:
“Kuna mul oli Shreki kostüüm, värviti nägu roheliseks. Vahetunnis teibiti mulle seljale silt: “Koputa mulle õlale ja teen hundiratast!” Kuna minu kostüümil oli ka suur kõht, siis oli sellega üpris koomiline tegutseda, kuid kõhul olid ka oma eelised. Sinna peale oli hea nii käsi kui ka asju toetada. Sireeni peale pikali visates oli hea ja pehme sellele nõjatuda. Olin kostüümiga nii harjunud, et poes käies unustasin ära, et olen näost roheline ja kõht ees, kuni üks naine küsis, miks me kostüümides oleme.
Kokkuvõttes oli rebaste nädal väga lahe ja suhtlesin palju rohkem paralleelidega, kui ilmselt muidu oleksin. See oleks võinud kesta kauem, kuna need kolm päeva möödusid nagu linnutiivul.”
FOTOL: Karita Nurmsalu pidi rebasepäevad mööda saatma Mašana multifilmist “Maša ja karu”.
